Kristiina jagas oma fotorännaku kogemust nii:
Maagiliste hetkede jagamise aeg!
Jaanuaris läksime fotorännakule Jane Vogtiga … siin on minu lugu kolmest kleidikesest, naiseks olemisest, haavatavusest ja lubamisest..
Soovisin 2024. aastat alustada fotosessiooniga teadmata, milline see olla võiks. Janega olime just teinud koostööd ja midagi klikkis. Ühel lumisel päeval tuli ta minu juurde koju ja rändasime…
Jane viis mind Elu-rännakule, see kõik toimus kaamera ees ja samas nii loomulikult, iga uus hetk ja loomulikult uus kleit rääkis oma lugu. See rännak läks sügavustesse, sest tundsin, et ma olen täielikult nähtud.
Ja mida need kleidid siis rääkisid… igaüks neist esindas mingit osa minust (kleidid sai valitud spontaaselt sessiooni käigus).
1. Sinine kleit avas kurbuse.. see oli minu kohtus käimise kleit.. roll, kus sa oled tark, tugev, julge, selgesõnaline ja vahel armutu.. kurbus tuli vastuolulisusest, sest selle kandja on õrn naine. Jõudsin selle kleidilooga selleni, et õrnuses peitub minu tugevus ja see ei välista ei tarkust ega julgust…
2. Roosa lilleline kleit oli minu rõõmupalli koht, elujanu, reisimine, tütarlaps, kes armastab maailma ja keda maailm armastab, olen hoitud ja kantud maa ja taeva laps.. ja see oli uskumatu, kuidas uus kleit muutis kõike. Minus on ALATI seikleja, roosalilleline kindla sammuga kõndija, kellele rõõm ei ole võõras- võta ainult kleit kapist õigel ajal välja!
3. Väike must kleit liibus mu kehale, embas ja voogas üle mu olemuse.. rääkis minu seksuaalsusest, iseenda nautimisest, see oli seal kõik olemas, see vägi, ilu, nõtkus.. aga, kus on täna see ühendus? millal ma end sellest ära lõikasin.. see lugu rullus lahti kõige müstilisemana, viis mind ühendusse minu Kali-energiaga, mida on vahel raske kanda, sest see on hävitaja, puhastaja, uuendaja.. suur jumalanna vägi, mis transformatsioonis toob ka iseendale kaasa valu… kui sa keeldud iseendast .. ma ühendusin uuesti, võtsin vastu selle, mis mulle on sünnipäraselt kingitud ja ka vastutuse, mis sellega kaasneb…
Sellest fotorännakust on tänaseks möödas rohkem kui kuu… ja neid pilte praegu jagades on juba lisandunud uued taipamised, sest see rännak oli tervendus ja iga tervendus toob kaasa muutusi, paika loksumisi.. vahel on vaja võtta aega, lubada enda oma ilu näha ja kogeda.. ning Jane oskab seda väga ilusti ruumi tuua.. haavatavuses on ilu
… Aitäh Jane, et lõid ruumi ja nägid mind ning panid minu kleidid rääkima … mind iseennast kuulama..
Ja loomulikult julgustan kõiki Janega ühendust võtma, et oma muinasjuttu kogeda ja näha iseenda ilu selle kõige sügavamas plaanis.